Tuesday, April 24, 2018

1,27 liters of honey

Honey made my
eyelids heavy.
It was sweet
but I needed to wake up.


Mesi tegi mu
silmalaud raskeks.
See kõik oli magus,
aga ma pidin lõpuks
üles ärkama.



Monday, March 19, 2018

We are like poetry 1.27

Some days I see everything
in poetry.
And if I breathe
it comes out as poetry.
And if you breathe
it comes out even more
like poetry.
So some days I feel
like everything we say
is synchronised,
in dialogue,
and we are
like poetry.


Mõndadel päevadel
kõik, mida ma näen
on luule.
Ja kui ma hingan,
siis see tuleb välja
luulena.
Ja kui sina hingad,
siis see tuleb välja
veel rohkem
luulena.
Seega mõndadel päevadel
ma tunnen, et kõik
mida me räägime
on sünkroonis,
dialoogis,
ja meie oleme
nagu luule.



Thursday, March 15, 2018

127 ways to whip it

No matter how hard you try
you can never out-whip yourself. 

Found 127 ways to whip it. 
Literally. 




I found something in the middle of the room.
Something standing.
Someone standing. 
At least I found something.
Someone. 
I found out I was standing in the corner of the room.
But I was supposed to
stand in the middle. 
At least I was supposed to.
So I start walking there now. 

Tuesday, March 13, 2018

1:27 päeval elab mu õnn

Nüüd muutub
1:27 öösel
1:27 päevaks.
Ma ei maga päikest maha.
Ma tõesti ei taha muud
kui valgust.
Öös on asju,
aga päevas on mu õnn.


Now
1:27am
changes into 1:27pm.
I won't oversleep the sun.
I truly don't want anything else
than some light.
Night is full of things,
but my luck is up
at daytime.


Monday, March 12, 2018

Vähem kui 127 päeva kevadeni

Ma igatsen kevadet.
Kõike selles.
Igat puudutust,
uut pilgutust,
igat põhjendamatust.
Ma igatsen külma ilmaga kevadet,
ja kevadel kevadet,
ja sooja suve lõppedes
igatsen kevadet
ja kaugel kevadest kevadet.
Sündisin kevadel
ja ainus, mida või keda
ma sünnitanud olen,
on kevad.


Friday, March 2, 2018

Ma lõpetan endas öö ehk 1:27 päeval

Ma lõpetan endas öö,
sest palju ilusam
on öö üleminek
hommikule,
kui esimesed kiired 
paitavad majade vahelt
mu väikeseid käsi,
mu suuri silmi,
mu külma keha.
Me ärkame.
Ööst ilusam on
minek õhtusse,
kus soe õhk palub
veel jääda;
kus rammestus reedab
elu täis päeva;
kus magusad haigutused 
ootavad pikisilmi hommikut. 
Tänamata täname päeva.
Ja ennast. 
Ja elu joovastust.

Ma lõpetan endas öö,
sest meil on ammu
juba käes
päevavalgus. 


Tuesday, January 23, 2018

1:27am stretching session

Siruta oma mõtteid
ja lauseid kaugemalt
kui esmane sisetunne ütleb.
Ütle talle, et ta sirutaks end
ja näeks läbi
mitme filtri,
et siis ausalt taas hingata. 
Ja hinnata. 
Lase neil sirguda suureks
ja tugevaks
ja sinuks.


Stretch out your thoughts
and sentences further 
than your first impulse tells you.
Tell them to stretch themselves
and to see through
many filters,
so after that they could
breathe honestly again. 
And evaluate. 
Let them grow big
and strong
and you.