Meenutus

Monday, May 3, 2010

Ma lähen

ja siis kui tagasi tulen...
Siis on meile õige aeg armumiseks.

Tänulikkus

Erinev ei pea olema väljast... vaid seest.

Pean seda iseendale meeldetuletama.

Lappan vanu blogi sissekandeid ja hakkan mõtlema, mis on olnud kõik hästi.

• Aastaõpilane, "Minu lugu"
• Krister, Triin, Helen, Kristi, Marten, Tõnis ja kõik sulelised
• looming
• Kevadvaheaeg ja esikoht näiteringiga
• kaks luuletuse ja proosa lugemist ning vabariiklikule
• VHK
• edukas NPK lõpetamine
• maailma parim suvi
• Folk, Tartuff, Lost in Woods
• Kreeta, Skandinaavia, Hispaania
• Prodance, Tantsuakadeemia
• Teatriklass
• Merka, Ossu, Sannu, Johan, Piine, Sille ja teised loomad
• Noormees
• Ja mitu veel
• Ja mitu veel
• Bff
• Puu otsas laulmine
• Hakkama saamine kevadel
• Hakkama saamine sügisel
• Mõistmine, kes on, kes oli ja kes jääb igaveseks
• Anu
• Kellegi elu muutumine
• Keegi muutis minu elu
• Tantsusaavutused
• NRG
• Vanad ja soojad suhted
• Metsikud õudukate vaatamised
• Suured lubadused
• Sünnipäevad
• "No risk, no fun!"
• Sitahipid
• Uued proovimised
• Tõravere, Tartu, Elva, Viljandi, TALLINN
• 13 ja reede
• Uued tuuled
• Eneseületamine
• Julgus
• Eneseavamine
• Muutumine
• Keskkonna muutumine
• Rumalalt naljakad ööd
• Loobutud lubadused
• Tühised solvumised
• Imekspandavalt õnnelik naer

See nimekiri oleks lõputu. Nüüd alustangi lugemisega. Vaatan, mis toimus. Ja taipan: ma olen üks õnnega koos laps. Igati õnnistatud ja õnnelik. Pööraselt õnnelik!

Mitu palet

Kas ma peaksin ühe valima? Kas peaksin leidma kuldse kesktee? Kas peaksin valima algelise? Või peaksin tegutsema meeldimiseks? Mille peaksin valima? Mis peaksin omavahel kombineerima?

Imetoredad päevad on olnud! Palju rääkimist, lund, lumeingleid, koopaid, cesari salatit, muffineid, piparkooke, filme, lebotamist, magamist, solvukaid, naeru, nalja, Tartut, jalutuskäike, veel filme ja lebotamist, tõehetki ja veel naeru.
Aitäh, bff!

I must learn to love the fool in me- the one who feels too much, talks too much, takes too many chances, wins sometimes and loses often, lacks self-control, loves and hates, hurts and gets hurt, promises and breaks promises, laughs and cries.

Ukulele

Päev ilma sinuta on nii tühi. Nii kummaliselt tühi. Veidike ebanormaalne isegi. Hapnik saab otsa.

I love the way you say my name...

Ära sa loodagi hoida mind endale!

Igatsen seda aega, kui me võisime vaikuses veeta tunde. Kuidas minu kodu oli sinu kodu. Kuidas meil ei olnud palju saladusi. Kuidas me võisime tiigiääres lihtsalt lebada. Kuidas me käisime sõitmas ning mina enamusajast lihtsalt vaatasin sind. Kuidas me tegime kõige lollimaid asju. Kuidas me salaja ringi lasime. Igatsen lolle jutte, nalju ja massilist telekavaatamist, koristamiseid, kaklemist ja tülitsemist. Kuidas me vahel leidsime hellushetki, et öelda teineteisele midagi imehead. Kuidas mina olin sina ja sina olid mina. Igatsen seda aega, kui olime parimad sõbrad...

Seisan valikute ees. Võimalusi on kümneid. Mina... lihtsalt tahan teha selle õige valiku. Palun, ma ei taha kahetseda.

Õigupoolest - lasen ajal voolata. Hoian pea püsti, lähen puhkan ja tulen tagasi ning olen tõeliseks õnneretkeks valmis, just nii, nagu pool aastat tagasi.

VHK jõulupidu oli super.

Kõik olid nii ilusad.

Merks on ikka nii nunnu.

Sannu ja Joonas on pöörased tantsijad.

Mis ma ikka oskan öelda - bff on mul parim.

Armastan hetki,

kus naeran südamest.

Lasen sul minna

Kuigi palun tea, et seda ei taha ma.

Lasen sul minna,

isegi kui tükkideks sisimas purunen ma.

"Killud toovad õnne sulle,

kõik saab korda, sa ju tead"

lausuti vaikselt ja järjekindlalt mulle

ning väideti, et peagi kaovad kõik vead.

Lasen sul minna,

sest asendada võiksid miljonid mind.

Lasen sul minna,

sest tean... sul ei ole vaja mind...

isegi kui mina,

julgen öelda,

et armastan sind.

What if...

I found the right one, but at the wrong time?

Mälestused

Triiniksiga kulges päev võrratult! Kuulun siia, kus praegu seisan.

Mälestused on need, mis näitavad, et ma olen olnud õnnelik ja suudan ka seda praegu!

Loomulik...

Õnnelik...

Ja üldse ei huvita miski...

Täpselt nii end mäletan.

Never say never

Something we don't talk about, rather do without - and just hold the smile.

Meeldetuletuseks mulle

When you finally let go of the past, something better comes along.

Pea hakkas hõõguma. Silmad läksid veidikene märjaks. Pilk tühjenes elust. Rindkere hakkas rahutult töötama.
Miski käis välguna toas ringi ja naeris mu naiivsuse üle.

Ja see lõi mind südamesse, kui ma lõpuks taipasin, et tal ei lähe mind vaja nii nagu minul teda.

Ma olen I-love-you-slut. Ma ütlen seda liiga palju kõigile.

Ülevoolav

Kaks päeva on möödunud imeliselt. *Sülitab kolm korda üle vasaku õla* Koolis on väga kenasti läinud, tantsimas suurepäraselt, lavakõne arvestus oli ÜLIM SUCCSESS!, lähedastel läheb ka kenasti... vist.
Õigupoolest nendel vabadel hetkedel, kui olen üksi, kipun mõtlema. Arvatakse, et ülemõtlema? Ma ei usu... ma arvan, et miski on mu rõõmu taga olnud, mida ma ei ole märganud. Märgates suudan ma vajuda kõige tumedamasse auku. Kuid tänu taevale, need joovastavad uudised on suutnud kõik muremõtteid peast ära viia.

On ainult üks...
aga seda ma ei julge pärida,
kuigi tahaks,
sest muret valmistab.

Ma ei taha palju aega... ma ei taha mõelda.
Aga sinu pärast ma mõtlen, sest ma muretsen...

never imagined we'd end like this

Hey, boy, I really wanna see if you can

go downtown with a girl like me.
Hey, boy, I really wanna be with you

cause your just my type...

Hõiskasin enne õhtut-

kahetsen...

siiralt kahetsen.

Lavakõne

Täna oli lavakõnes arvestus! Kenast läks... vist? 5 sain vähemalt! Kõik olid nii tublid ja nõustun Tõnisega - kohe palju parem oli, kui ettemängudel! Kallistaks kõiki pooleks!


Ladina keel oli ka hea... sain aru!


Pärast lavakõne veel bff-iga kiiresti kokkusaamist ja siis kolme trenni.


Pole tükk aega nii ramp väsinud olnud nagu täna!
Ja et kohe nii hästi läks ka?
Ulme!

Ilm on ka imeline! Ja jalanõud peavad kenasti vastu... isegi, kui oleks peaaegu Draamateatri juures faceplant-ind.

Üks tark mees ikka ütles: otsi endale inimene, kes hoiaks sind tasakaalus. Lubaks sul end välja elada, toetaks, aga samas koguaeg naeraks koos sinuga. Mina hakkasin otsima. No näed siis... Leidsin!

Mulle meeldib, et just sina oled see esimene inimene,

kellega ma räägin hommikuti pärast kodust lahkumist.

See oli nüüd küll väga lihtne vihje! :)

Jagatud mure on pool muret

On ainult üks jõulusoov, mida ma loodan: "Sinul läheb ka mind vaja." Mitte ainult vastupidi.




Enne ööd oli pisikene mure. Tundsin, et käin nagu loodustahte vastu. Oleksin pidanud olema kurb. Ent ometi leidsin taas tee olla õnnelik.


"Sa peadki olema rõõmus, kurb ei sobi sulle."

Oodata on neljapäeva

Kulges nagu üks kummaline päev. Täis pisaraid, külma, rõõmu, naeru, hirmu, viha, soojust, igatsust, armastust.

Kokkuvõttes ma naeratan. Ja säran. Nagu kunagisel aal. Päris hea.



Ei jõua ära oodata - NRG ball, tantsimine, NPK kool, külastused, Triinu, Anu, kõik muud sigilased ja vägilased, Marten, laager, kitarr, teater.

Ära karda mind ka mina olen väike....

Sisemised mõtted

Mu südames on õndsus.
Õndsus ja täidetud tühjus.
Seal on hirmu ja valikuid,
mind ja võõraid keeli,
sind ja mu meeli.
Seal on miski,
mis ei hoia mind enam maas.
Miski, mis tekitab tunde
nagu õnn kestaks vaid üürikesi tunde.
Ma tahaks nii meie algust,
et kõik oleks jälle,
nagu alguse valgus,
korras - korras,
meil korras,
neil korras.

Või kuidas on lood iseendaga?

Mulle ei meeldi
kui kõnnitakse mu ees
mulle ei meeldi
kui kõnnitakse taga
mulle ei meeli
kui seistakse mul ees
mulle ei meeldi
kui vaadatakse maha
mulle meeldib
kui mu kõrval sa
mulle meeldib
et ei kao, oled minuga
mulle meeldib
kui mulle naeratad
mulle meeldib
kui oled olemas.

Päev algas nii võidukalt.

Nii õnnelikult.

Järgnes vaid viivuks peatus.

Ja rõõmuróngilt väljusin.

Halb.

Kehv.

Aitäh paarile toetajale.

Kolmapäev on ülihea!

Täiuslikud tripid ja mütsid ja mantlid. Minu hea kodu. Naeru ja nalju ja palju-palju naeru. Handshake ja veel naeru. Plaane ja ideid. Midagi väga tõsist. Võib öelda, et peaaegu kaks tundi? Voodi ja seina vahel olevad alad ning ring. Häälitusest ja bussijaama tantsud. Parim kolmapäev ever!

MERKAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA üle olen nii õnnelik. Ning meie elude!

Ma ei oska midagi öelda. Tahaks tegelt täitsa veel midagi lisada. Aga küll lisan siis, kui meelde tuleb!

"Kui reedel on halb päev, siis ma mõtlen: kolmapäev oli ülihea!"

Krister

Tahaks sind näha juba!
Ja kõike lollust taas teha! Võib-olla mitte kõike... aga kindlasti peaaegu!
Lola igatseb sind ka kindlasti.
Mu emme ka, ma loodan.
Laura ka kohe kindlasti.
Mina veel rohkem!

"Ma armastan sind nagu youtubes olevaid videoid jänestest."

Success! Muidu on motsivatsioon null ja kõik null, aga miskipärast on see kummaline naeratus näol.

Lavakõnes läks niiiiii hästi! Nii õnnelik selle üle! "Tüdruk kohtab poissi" tuli nii hästi välja!

Megasuured tänud bffile, sa tead miks!

Niiiiiiiiiiiiiiii hea!

Ja samas motivatsioonipuudus on nii halb.

"Mu rindkeres juhtus ka kindla peale midagi..."
Tüdruk kohtab poissi

Linda

Sinu tervitused muudavad õnnelikuks mind
ei, ära arva valesti,
mul on hea meel näha sind.
Leian, et mu nöör oled sa,
õhupall ma,
hoiad mind kinni,
ei lase minema.
Kardan, et ilma sinu sõnadeta
ei tunne kindlust ma,
ning äkki lendan minema.
Ei taha su peale nii palju toetuda,
äkki on liiast,
kardan ma.
Soovin vaid naerukilkeid soetada,
loodan, et pole liiast,
soovin ma.
Mu väike kalju.
Või suur kalju.
Mu kalju.
Kas võin öelda üldse sulle,
minu kalju?

You're driving me insane

Osa minust on nii harjunud,
et ajad sa mind hulluks.
Teine pool aga üritab,
võidelda vastutasuks.
Osa minust on nii armunud,
et pilvedes hõljun ma.
Teine pool aga üritab
tunded maha salata.
Osa minust on nii rõõmus
ja koguaeg optimistlik.
Teine pool aga üritab
leida valemit, et olla õnnelik.
Osa minust ei saa aru,
mida mõtled sa.
Teine pool aga mõistab,
mida mu silm ei seleta.
Osa minust tahab kakelda,
olla õige ja võidelda.
Teine pool aga sooviks,
naerda ja mängida.
Osa minust tahab lausuda,
ole mees ja tule siia.
Teine pool tahab loota,
et õhtuks jõuad sa siia.
Osa minust on nii raevus,
et meel on kurb ja nõrk.
Teine pool on nii leebe,
ei ole sinu vastu kõrk.
Osa minust sooviks lennata
ja minema siit minna.
Teine pool aga teab,
et siin olla - pole vaja sinna.
Osa minust tahab sind
nii väga, palju.
Teine pool aga tahab sind
veel rohkem, nii palju.

Neljapäevad on parimad!

Kiire ja vihane, D-ugiT-ool, tantsu vaidlused ja taidlused, ma ei tea jalgpallist mitte midagiiiiiiiii! (häbenen, ausõna), Titanic.

Ma sind rohkem!

Tänane õppetund lapsed: "Alati saad alles siis armastuses aru, kui oled selle kaotad."

Ehk -

Tegin juustega nalja ja jäin oma juukseid igatsema.

Mööduv nähtus õnneks!

Sinuga koos ma vihmavees sulan.

Heinzi blogi ülikõige :D

JD

Like fire and rain,
you can drive me insane,
but i can't stay mad at you for anything.

We're Venus and Mars,
we're like different stars,
but you're the harmony to every song i sing -

and i wouldn't change a thing!

Tahaks oma teise poolega praegu koos olla.

Tean, et olen narr, kui loodan

Ootan siin, silmad maad

Ma kõndisin kiiremini

kui kunagi varem.

Kõndisin sihitult

aga teadlikult.

Pöörasin veel viimase pilgu

pöörasin tänavale,

ilmale ja linnale,

inimestele ja endale.

Sulgedes ust nägin praost

värvilisi väikseid lehti.

Sügis oli tulnud.

Sulgesin ukse.

Tegin sammud trepi poole

tundsin, kuidas pisaraid valab südame poole.

"Mõttetu" laususin ma veel

seisatasin

ja taipasin taas

rumal tüdruk

kõrvuni sees.

Täna pikka trenni.

Elasin teise perioodi esimese päeva kenasti üle.

Ma arvan.

Nüüd on teada - parem asjad enne ära teha, kui hiljem.

Kummastav

Ta viskus kiiresti põlvili ja puudutas Su kätt. Käsi oli soe, elujõuline ja ergas. Ta pigistas seda pisut ning samal ajal vajusid ta silmist välja hõbevalged pisarad. Kas need olid ehmatusest? Ta ei teadnud. Sina veel vähem, kuna lebasid maas ilma tunneteta. Ta katsus oma käega Su kõri, põski ja jõudis laubani. Tõmbas hella liigutusega oma väiksed sõrmed Su juustest läbi. Vaikus oli hetkeks. Pinev vaikus. Seejärel surus ta oma huuled sinu omade vastu. See kõik toimus nii kiiresti, aga siiski nii aeglaselt. Järsku tõusis ta kärmelt, kohendas tormaka liigutusega püksisääri ja astus sammu eemale. Pööras selja Su poole ja hakkas mõtlikult edasi kõndima. Tagasivaatamata. Õnneotsingule. Ilma sinuta.

Hispaaniast kõnelen pisut hiljem.

Öine linn

See linn on täis vaid mind
ja mu veidraid kahepalgelisi sõnu.
Kuid kas öelda kahepalgelisi?
Ei, pigem arusaamatuid.
Ise ei tea, mida mõtlen.
Ise ei tea, mida ütlen.
Pisikeste tänavateede kivid -
ma tunnen julgust nende üle,
tunnen ülevolevust ja upsakust.
Nemad on väiksed
ja teavad tunnetest veel vähem kui mina.
Kuid ma ei astu nende peale,
sest ma tean...
ma tean kui valus on,
kui astutakse minu peale.
(Hommik tuleb ja tallub mu südant',
tallub silmi ja trambib meelte peal.
Sina tuled ja pitsitad mu kõri,
ma olen liiga naiivne,
üksik
üksinda
öises linnas.)

Missing you

Täna kohe täitsa palju igatsesin Sind.

Breaking hearts is what we do best - so don't mess with the Texas girl!

Tuhandeks tükiks

Samm üks ma ei saanud midagi aru.
Samm kaks ma lihtsalt ei oskanud midagi öelda.
Samm kolm ta ütles kõike, mida mõtles, südamest.
Samm neli ma jõllitasin tühja pilguga arvutiekraani.
Samm viis tekkis vaikus.
Samm kuus puhkesin ma nutma.
Kuskil samm kuues mu süda purunes.
Samm seitse ma lükkasin arvutiekraani kinni ja tahtsin magama jääda.
Samm kaheksa tuli mul meelde, et mul jäid asjad pooleli.
Samm üheksa ei osanud ma midagi öelda.
Samm kümme hakkasin ma uuesti nutma, sest sain aru, et tal on absoluutselt õigus

Lumi ja lumi

Kuidas kirjeldada seda päeva? Päris hea oli. Võrratu lausa. Pole olnudki nii võrratut "selle aasta esimese lume" päeva. Kõik oli omaskohas ja paigas.

Kõik vajaminevad inimesed olid ka olemas.
Mis teeb lihtsalt olemise võrratuks!

Neid ei lähe mu ellu vaja. Mul ei ole isegi vaja teada, mida nad teevad, mõtlevad või millega nad on hakkama saanud. Mind lihtsalt ei huvita enam. Esimest korda mõtlen neile. See oli minevik. Ning jumal tänatud!!!! et ma liikusin edasi. Ainult edasi, tagasi vaatamata.
Olen elanud ära oma maailma parima kooliveerandi maailma parimas koolis!

Lisaks kohe, kui hakkas lund sadama, lendasime Mona Mi'ga välja ja nautisime seda. Vahel jõudsime ka raamatukogus panna mängima jõululaulud.

Love my life

Stand By Me

Kuulan muusikat ja hakkan kohe inglise keelt nautima. Tervis ei ole hea. Enesetunne on kahe vahel. Ütleme nii, et naer peidab kõik halva ja tekitab sisse hea tunde.

"Karoliina suri lahkamisel" Ma LOL-in liiga kõvasti ja liiga palju!

Ma ei oska kirjeldada. Tahaksin olla maailma osavaim sõnadeseadja. Kardan, et ka sellest jääks väheks. Imeline.

Kodu

Kodutee on kõige parem. Kodus olla on kõige parem. Kodu lõhn on kõige parem. Kodu soojus on kõige parem. Kodu voodi on kõige parem. Kodu valgus on kõige parem. Kodu tekitab maailma parimat energiat. Kodu annab maailma parimat rõõmu. Kodu annab maailma parimat inspirisatsiooni. Kodu on maailma kõige motiveerivam koht. Minu kodu on kõige parem. Just praegu, sellises poosis, olekus, ma võiksingi siia jääda. Hakkan nutma, kui saan aru, et pean siit taas lahkuma. Kodu igatsemine on kõige halvem.

Täna lippasin oma parima neiu juurde. Alustasime pisikeste pisarate ja chillimisega. Rääksime metsikult ja tundsime end hästi. Chill. Parim tüdruk minu elus!

Kõik hea on koos halvaga.

Kuid vahel...

näiteks just hetkel,

sellel momendil

on hea ainult koos...

suurepärasega.

Armastan Triinu ja kindlustunnet!

Ja Kerstiga on ka hea ja chill!

Rets-rets-RETS!

Ülimõnus ja üliväsitav oli esimene osa. 8:27 kooli, ümberriietumine ja koolihoovi sinepiga hambaid pesema. Seejärel ridu-radapidi raekojaplatsi. Dani küüned ja kätekõverdused, naeru ja külmetamishetki. Vabaduseplatsi laulma ja mängima. GAGi ette reivima ka. Siis juba teatrirühmaga etüüde tegema. Hea!
Pausi ajal pidime Johannaga oma SUPERKOSTÜÜMIDEGA vanalinnas reivima, raha kerjama, mandleid tasuta saama, NO99-juures käima ja võõrastele oma peremehi ülistama. Nalja kui palju! See järel suundusime kõik parki. Urkega oli see kohutav. Ma ei väsinud ära kõndimisest, vaid naermisest.
Seejärel igasugused mängud ja teatevõistlused, muna-sõjad ja veel rohkem palavust ja kuumust.
Abiturent on jumal!

Õhtune rets oli jumalik! Kõigepealt tiirutasime kinniteibitult linnas ja siis juba suundusime tsirkusesse. Võeti paari kaupa, silmad kinni seotud. Meid hakati vedama koolimaja peal erinevatesse tsirkuse ruumidesse. See oli lihtsa ülilahe! Võin kihla vedada, et kellelgi tõesti ei olnud nii lahedat. Abiturendid nägid nii palju vaeva, olid nii loomingulised. Meie koolimaja on lihtsalt nii cool! Ma ei oska seda kirjeldada kah. Vähemalt ei jõuaks ma sellest kirjutada.

Super päev!

Päev möödub liiga kiiresti

Mida teha, kui valikuid on liiga palju?

Istun Ida pool. Kohe lippan trenni. Tänane päev? Sulamisrohke. Vihma ja märgu jalgu.

Mu pihta on nyyd liiga palju pilke. Kumba valida. Kas ma pean yldse valima?
Abi oleks vaja.
Mis tee on 6ige?
Kumb?
Kes?

Koit

Me paneme peo käima, see on tõeline märk, et vanadus on kaugel. Me mõtleme oma enda peadega. Me ei mõtle suremise peale. Kui sul on kolm õuna, siis see on kaugel surmast. Mis iial me ka ette ei võtaks, me teame, et see kes meist esimesena toob taevavõlvi meie juurde, siis kaugelt ette võtku meie haletsusväärne naer. Kui kostub maailma tagustesse piiridesse me naerukaja, siis elagu ta vaesus ja viletsus. Me ei põlga ega salga ise ennast, ega teisi, me söödame träänsi kõikidelle sisse, et elus püsiks üks ja ainus. Me elame, et tunnistada vabadust, mis meie endi ümber kallistab. Kanname kultuuri ja töötame iseendi heaks. Ma olen uhke, et meil on meie.

Igatsus

Triin on minu valge koer mustale koerale, mu öö päevale, mu õnn kurbusele, mu löögid südamele. Ta on kalju mu mustadele päevadele ja päike mu pärastlõunale. Kirjeldamatult hea. Kuid öeldakse: "maailma parimaid asju ei saagi kirjeldada."

Armastan skype, et saame teineteist näha.
Nii kaugel, aga ikka nii lähedal.
Armastan teda!

Õnnejunnis

Mis möödas, see möödas - seda tagasi ei saa.

MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN.

julgen seda nüüd tervele maailmale kuulutada!

Ma olen kasvanud. Olen kasvanud kohe päris palju. Kui aasta tagasi tegid mind õnnelikuks ühed asjad, siis nüüd piisab mulle ka nendest teistest. Tubli olen... Või olen ma lihtsalt mõnes valdkonnas alla andnud?

Kus te küll käisite?

Kellega laulsite?

Ilusad tüdrukud - silmad täis tuld.

Kvaliteetaeg Ullaga. Kvaliteetaeg Idaga. Kvaliteetaeg iseendaga.

Rahulik päev.

Falling

Kummaline päev oli. Mõned pöörasid ära - head mõttes ja lõbu oli laialt. Kaspar teeb füüsika õpetajale peapaela. Joonasega on füüsika tunnid lõbusad. Religiooni õpetaja on ülikõige!!!!!!!! Näitlejameisterlikkus on samuti ÜLIKÕIGE! Üks noorhärra on ka salaja pisut hea. Aga sellest me ei räägi ja unustame ära üldse. Ja igatsus on ka suur - nagu alati. Aga seda korvab õhtune trenn, mis on raske ja pärast on lihtsalt tuju väga-väga hea! Naeratus näos trammi ja liueldes ja tantsides kodupoole.
Ainult nüüd hakkan ma juba tasapisi seda baltika kanti kartma. Pistoda peab olema alati vööl. Veidrad onud!

Ning blogi pealkiri Fearless oli kunagi väga tõene. Nüüd on see tõesti juba irooniaga siin. Kuid uskuge mind - enne tegin kõike ikka väga mõtlematult ja kiiresti. Julgust ja spontaansust jätkus. Vajusin kiiresti, sain üle kiiresti - kõik oli kiire ja kartmatu.

Falling is not the problem

when I'm fallin' - I'm in peace

It's only when I hit the ground

it causes all the grief

Tim McGraw

Täna ärkasin esimest korda täitsa iseseisvalt üles. Täpselt kella peale. Koolipoole minekut ja geograafiasse. Vot see oli üks... väga mõttetu tund. Mitte kuidagi targemaks ei saanud ja vist mitte keegi ei kuulanud ka. Sai ainult trips-traps-trulli mängitud ja niisama naerdud.
Siis vist oli... kui ma ei eksi... inglise keel. Mis oli kohati päris tore.
Pärast seda oli ladina keel. Vot... see oli päeva tipp! Mitte millestki ei saanud aru. Ega hakka vist saama ka, kuna nalja oli rohkem kui üldse midagi!
"Usk surutakse nurka" + "kivi lendab pähe" - sellised jutud.
Süüa saime ka vahepeal, mis oli totaalne WIN!
Ja kõnetund oli ka täna Tõnis Rätsepaga. Hea oli. Mõnus oli. Hea jutt oli. Mõnus tund oli.
Tsillisime veel kohvicumis ja off-to-go = TRENN OOTAS! Ülihea oli. Väga, super, hüper väsitav. Aga hea! Peab taas rajale saama.
Kell oli juba üheksa, kui sain söögiplatsil Henri ja Mattiasega kokku. Mmmm. Ja öine baltijaam. Nice! Aga elus.
Tagasikõnd siiski ei olnud iseendale nii hea... vähemalt mitte selle playlistiga.

When you think Tim McGraw
I hope you think my favorite song
Someday you'll turn your radio on
I hope it takes you back to that place
When you think happiness
I hope you think that little black dress
Think of my head on your chest
And my old faded blue jeans
When you think Tim McGraw
I hope you think of me

Fuck yeaaaa!

Päev on igati korda läinud. Hommikul vara ülesse, asjad kokku ja Tallinna tagasi. ProDance ja valikrühm! Mmmmmm... Eks näha ole, mis saama hakkab. Loodetavasti jõuan!

"Dancers are the athletes of God."
~Albert Einstein

Kohe päris kool!

"Ja hetkel, mil ma ei oska midagi teha - ei oska ega saa ka keegi aidata. Muidu on küll kõik suured tarkpead. Ma ei taha vajuda. Kas on raske aru saada? Ei taha!"

Hommikul küll kartsin õue astuda. Vihma sadas ja tuul möllas ikka raevukalt. Kuid seadsin sammud Nukuteatri poole... ja saingi Monaga kokku. Õuyeaaah, läksime ikka väga rahulikult kooli. 8:45 beibi! Esimene oli... las ma mõtlen. Geograafia. Meeldib mulle, aga selline tunne, nagu poleks seda sada aastat näinud/õppinud/lugenud. Siis panime padavai matemaatikasse. Oh no, ja mu seljataga on Oskar ja Henri - tõotab tulla küll naerurohke! Võitsin kihlveoga Joonasel 2.- ka! HALLELUJA! Kirjanduses olin Joonasega. Ja Neemega. Ja pilkudega ja õpilaspiletitega. Ja siis oli küll kõht tühi, aga vene keele test ju ootas! See oli tsirkus. Bingo-loto! Aaaaa, koolis on Ingel ka! Naeran ise kõva häälega, kuna Triinu tüütasin ka sellega, aga tõesti... INGEL! Mis kõige parem - lavaline liikumine. Mmmmm, õuyeaaah! Ja seltskonnaga Mc-i ja tantsutrenni (mis oli luks!!!) ja koju.

Kõik läks nii kiiresti, et lausa kurb hakkas.

Aga kodus on ka hea olla. Kitarr, oma voodi, oma tuba, oma...

Arvan, et selline päevade kirjeldus kestab veel nädalakese. Lihtsalt - uus ja huvitav.

Siis panen vana teed pidi edasi. Hea tee on. Saab kõik ära rääkida südamelt.

Ma ei kuulu kuhugile

ei ühte, ei teise

ei uute, ei vanasse

ei siia, ei sinna

ei nendega, ei teistega

ei üksinda, ei inimestega

kordan end vaid koguaeg:

ei uute, ei vanasse

kordan end vaid koguaeg:

tühi tunne on sees.

Mida teha?

Kas uputada või unistada?

Ma ei tea, kas peaksin sind tänama? Võib-olla pisut olengi tänulik, et aitad mul leida tantsudele sisu. Aga nii valus on, et tantsiks end ribadeks!

Roks

Täna Vabaõhumuuseumi! Humanitaari rühmaga: humanitaar, muusika ja teater.

Oli tore... oli. Või õigemini... huvitav ka ei olnud. Naljakas oli. Mul on ikka palju kartuseid. Fearless or what... Nii küll ei lähe!

Maskotid teevad neile ka nalja. Mulle väga mitte. Aga üldjoontes on super! Hiinakas istusime suure kambaga ning nautisin olukorda.

Pärast Sandriga meeleheitlik Roksi otsimine ja kõik koos kesklinna istuma. Mis see oli - evil-puppy-eyes. No aitäh! Lusikanaine, eksimine, pilgud ja segased mõtted.

Moderni käisin ka tantsimas! Hea oli... teistsugune, aga hea. Kuidas see lause oligi: "Kunagi ei ole head või halba... on teistsugune."

Ja muidugi ma mõtlen, kas see hakkab iga postituse lõpus olema, see, kuidas igatsen ma kodu-rahvast. Võib-olla hakkabki. Mul ei ole selle vastu midagi, loodan, et ka neil pole. Südamed ja kallistused ja seebimullid teile sinna!

"Vahel on nii, et saatus tahaks, et me oleks koos. Aga meie ei taha... Kuid vahel on nii, et saatus lahutab meid jäädavalt, kuid meie jääme ikka kokku. Kuidas on need lood meiega? "

Kristerit igatsen ka!

On lollus ja naiivsus see
kui miski on mu südames.
Millest rääkida nüüd ka ei saa
ning midagi selle heaks teha ei saa ka.

Öeldakse ajalugu korub...

Esimene päev!

Sattusin hommikul paanikasse... Ja siis rahunesin, lükkasin tekkli pähe ja hakkasin kooli poole sammuma. Indeed, olingi vara kohal. Õnneks ilmus Kaspar ja Eike ka kohe kohale. Ning siis juba kõik kamp. Aktus, klassijuhataja, teatrirühm, Von Kraal.
Üha rohkem saan ma aru, et ma ei kahetse midagi, mis olen seni elus teinud!
Ainult pisut igatsen... ei saa salata.

Siis kodupoole ja õde-õde söögiaeg.

Ainuke kurb oli see, et mind ei olnud The Angusil... see oli tõesti muserdav.

Ja trenni - mis oli heaaa! Värskendav ja aitas alustada uut rutiini. Tantsuakadeemia oli täna. Homme ja ülehomme ka... Aga siis juba midagi muud!

"Alati olin ma unistanud sellest hetkest, mil saan ma alustada uut elu. Mitte elu, vaid lehekülge, peatükki või raamatut - jah, ära leierdatud jutt. Aga nii oli. Nüüd on mul see võimalus. Ja ma kartsin. Olin lausa surmahirmus. Ometi... ometi, ometi - olen ma rahul. Ja kuidas veel. Tsiteerin meest, kelle nimi kahjuks ei jäänud veel meelde: Haara päevast! Ela päevas! Aitäh talle... Ma võtsin kohe soovitust õppust."

Aga Tallinn on ka luks! VHK on luks! My hood on ka luks! Vanalinn on ka luks! Tants on ka luks! Kõik on... kodu!

Igal ööl

Nüüd on mul aastaringselt tähed toas. Või virmalised. Või jõulud. Kuidas keegi seda ise nimetada soovib.

Tartuffe

...

Dorine: Ma teid ju armastan...

Orgon: Just kui ma seda tahaks!

Dorine: Ma siiski armastan, kui panetegi pahaks!

...

Kõik see kokku oli hea-hea-hea!

Kaua magamine - check

Pooltuim nägu - check

Vapramägi - check

Maailma lahedamate inimeste nägemine - check

Toomas Anni - check

Paul - check

Veidrad rebased - check

Palju naeru - check

Hea seltskond - check

Noormees - check

Õhtused filmid - check

Kõik see kokku oli super-super-hea-hea-hea!

Jaaaaaa, NRG rahvast jään igatsema. Oooo, ja kuidas veel.

he's got a one-hand feel on the steering wheel, the other on my heart

Your anything!

I could be your favorite blue jeans,

with the holes in the kneees
in the bottom of the top drawer.

I'm holding every breath for you


Tahaks tsiteerida kedagi tarka. Kedagi, eks ütles midagi väga tabavat. Sooviks kirjutada mingi lause, mis kirjeldaks ära hetkese tunde. Otsige mulle üks nupukas inimene, kes kirjutas mõtte nii osava, et see läheks mulle nagu rusikas silmaauku. Isegi, kui mu rusikas tegelt silmaauku ei lähe. Otsige. Saate midagi head.

Mult küsiti - mida sa siis ette võtad?
Ma panin silmad kinni ja lasin mõttel lennata.
Siis sain aru, et tuleb teha seda, mis on kasulik - mitte seda, mida süda tahab.
"Ma tahan olla õnnelik!"
Lasen asjal minna, sest see tuleb hingele kasuks.
Jah, mõtlen nüüd praktiliselt.
Mul ei ole vaja seda.
Seda jama.
Isegi, kui tahaks.

Kunagi-kunagi

Oli tõesti meri sinisem... ausõna!

Mu parem silmalaug teeb imelikku valu.

Ma olen terve päeva lebotanud.

Lõunauinakut visanud.

Liiga palju mõelnud...

Watching you is the only drug I need...

Broken

Vurasin täna Tallinna.
Nägin Keiti.
Naersime ja mõtlesime ja unistasime.
Tuikusime vanalinnas.
Sõime ka "korralikult."
Nägin juhuslikult Mattiast.
Tegi VHK tiiru.
Naersime ja nägi my-hoodi.
Kurikamees.
Lusikanaine.
Suur koristus.
Ja veel koristust.
Metsikult nalja ka.
Ning veel koristust.

Please, take care of me.

Tartuffi viimane filmipäev?

Alustades sellega, et sain totaalselt läbimärjaks, oli see alles tõesti algus. Olliga kulgesime Pauligi telgi juurde, kus kamp oli juba koos. Emajõgi, siili-onu, nike tossud, filmid, kulgemine, Sandri kadumine, Hansu energia ja postid, katkise rattaga mees, McDrive, karlova, uni ja öö, Villu/Villi, Kalevi suhe lambaga, Kevini kätepeal kõnd.

Nagu ikka, väga mõnus.

Sest Tartut ma jään igatsema. Oi, ja kuidas veel!

Aga ma nüüd ei tea, mida teha.

Lasta sel minna või riskida - nagu alati teen?

My hands longing to touch you...

Midagi heaaaaad

Ei, ma ei taha pühendust. Tahan just midagi heaaaaaaaaaaaaaad. Ja rahulikku. Chilli!

Oh wait, mul on see kõik juba olemas!

Täna õhtu oli taaskord võit. Etheliga sain kokku, mille üle olen niiii õnnelik! Tüdruk, kes on alati olemas ja võtab alati elu nii nagu peab. Jumaldan ta häält ja kiireid samme. Temaga on täpselt nii, et me ei pruugi näha teineteist aasta aega järjest - aga ikka me alustame sealt, kus olime. Parim plika!

Ja lisaks lendas Liisa ka linna, kellega chillisime pirol ja kulgesime ringi. Naersime ja ostsime tüdrukule mp3-me mängija. Väga hää!

You're an island and my ship has run aground.

Velotamine

Marteniga peatus rongijaamas, lähenema hakkaski üks välkkiirusel tormav kaubakas!

Muki, Matu, Pähma, Meila - ei kestnud kaua, aga oli tore!

Pärast seda sõtkusin Matuga Tõraverre, tema muidugi tegelikult Tõrtsu mäe alla. Kartsin seda koera, kes eelmise suve üks öö mind istmikust hammustas. Õnneks teda ei olnud. Tsillisime veel rongijaamas. Möödus ka üks rong, mis Marteni rolleri pikali paiskas. Kahjuks ei olnud tegelikult asi rongis...

Tee peal sai kõneletud veel unistustest ja edasisest elust. Hea oli! Nauditav.

Öine sõit Tõraveres oli lummav. Kõrvaklappidest käis nii mahe ja heatuju muusika, et lausa luks oli sõita. Mööda alleed sõites observatooriumi poole on alati olnud näha Suur Vanker. Nii oli ka praegu. Tegelinskid ütlevad, et Suur Vanker on tähtkuju. Ei, mõned siiski ei nimetaks teda tähtkujuks. Samas tuuakse ka välja, et on hea kasutada teda kompassina. Jah - minu jaoks näitab Suur Vanker kodu suunda. Olen alati, juba väiksest peale, jälginud teda koju kõndides või sõites. Pea kuklas ning alati teades, et ta on seal.

Lisaks kaks langevat tähte lõpuks näitasid ka mulle end. Mina lollike ja naiivne soovisin igal korral sama. Elame näeme!

Loomulik loodus

Lihtsalt naeran. Keegi ei käse poseerida. See oleks nagu elamine kellegi teise õpetuste järgi. Või nagu mängimine kedagi teist. Kõik on nii lihne. Loomulik. Looduse loomulik osa on olla õnnelik. Rahulolev.

"Singing in the rain" vaatasin kah ära. Heatuju-süst! Täpselt selline tantsukas ja musakas, mis tekitab tunde - just sellepärast ma seda elamiseks vajangi. Über mõnna!

Tartuff

Riiete ümbertegemine Triinuga, esimene lammutamine, üheksa aastased venepoisid, Liisa bändiproov, chill, reiv, piro, kulgemine, erinevad baarid, hernepood, Raku naer, lauajalgpall, mäkk, mõnna, kitarr, pilved, kelder, halb muusika/hea muusika, vähe und, patud.

Liisa, Triin, Mõru, Raku ja Rauno - Suuuuuuppheer!

Hetkel, mil tunned end kaotamas, tõmba välja kõige sügavamad mälestused. Mõtle, mille pärast oli hea või mille pärast pidid tundma valu. Momendil, kui keegi ei tunne sind ära, taanda tagasi end, naerata ja proovi mälestusi taastada. Sekundil, mil oled endas pettunud, käitudes valesti - ära proovi seda parandada vaid leia kiirem tee iseendani ja lase asjadel edasi minna. Sest nagunii miski siin elus pole jääv, kõik on läev!

Kreeta!

Nutan, sest pole T2ttel! Ohhhh, I want it sooooo bad!

Tegelikult on siin k6ik nii hea, et tagasi ei tahakski. M6ned s6pod v6iksid siin minuga olla, aga kyll me oma aja korvame. CHHHHHHHHHHHHHHHHHHHILLLLLLLLLLLLLLLLL!
Jumaldan inimesi, merd, tasuta baari ja liiklust. K6ik on t2iuslikkusele v2ga l2hedal!

Minult kysiti, mida ma igatsen temas. Ja ma vastasin kiirelt ja m6tlematult: juukseid ja k2si. Kysimuse esitaja hakkas naerma ja vaatas n6utud n2oga otsa. Ma m6tlesin kiirelt sellele, mis olin 6elnud. Siis noogutasin ja vastasin, et olen oma vastuses 100% kindel! Juukseid ja k2si.

Igatahes, olen reisiga super rahul!
Ainukene, mis teeb kurvemaks on see, et veel n2dalake Tartumaal ja siis ootab Tallinn. Samas ei tohiks kurb olla, liiga hea elu hakkab!

Paduvihm

Liisa sünnipäevapidu - check.

Hea seltskond - check.

Hommikune unelemine - check.

2km rännak koju paduvihma käes - check!

Rebelution - check.

Your voice makes my skin crawl.

Thumbs up!

"Puhkuse veedame kõik Viljandis..."

Boobi sünna oli cool. Lammutasime palju, kulgesime, naersime ja väsisime ära.

Nüüd on chill, sest laheda-Liisa sünnipäevapidu on täna. Kuhu peakski hakkama kulgema, et ikka õigeks ajaks kohale jõuda.

Success!

Ning mu vasak kõrv on miskipärast lukus. Küsimärk.

Elu on tõbras

ja lõpuks sa ikka sured.

Nii et võta kõik, mis saad ja jookse!

Sellegipoolest naudin veel viimaseid päevi/nädalakesi Lõuna-Eestis. Just, august jõuab lähemale ja mina jõuan lähemale uuele leheküljele. How deep. Kuid nii ta on. Lihtsalt ei jõua enam ära oodata. Kõlaks nagu ma tahaks kooli? Jah, ma tahan. Tahan seda kooli, seltskonda, vanalinna ja teatritunde.

PALJU-PALJU-PALJU ÕNNE, LIISA! kes võib nüüd uhkusega klubisse sisse marssida ja õigusega alkoholi osta.

Homme aga Viljandisse, Boobi sünnipäevale. Sounds like fun!

Triin ütleb:

mõistust on ju mul samavähe kui kolmeaastasel

Kaisa ütleb:

hahahahaaaa

Triin ütleb:

tegelt see oli küll solvang kolmeaastaste pihta, sest neil on rohkem mõistust kui mul

Chill.

Ja Krister tuli külla. Fun-fun-fun! Rumalad lapsed. Aga ülitsill!

Mida teha?

Kas minna? Oleks see siis õige?


Üks kõige mõistlikum plakat ütles: "Kui ma ei oleks teatris käinud, siis poleks ma see, kes olen."


Kuid nüüd ma katsun siiski mõelda, kumb oleks õigem...

Lemmikmees on ikka Krister: "No risk, no fun!"

I need Barney in my life.

Folk

Ei, ma ei suuda siin kõigest sellest möllust rääkida. Tsillimine, tsillimine, tsillimine. Lossi ja Tartu tänav. Rand ning kohutavad trepid. Nalja ja naeru. Jumalik oli!

Kuid mõne asja vastu sooviks, et oleks rohi. Või veel parem - vaktsiin. Siis ei nakatuks ma enam kunagi.

Folk - neljapäev

Üle elasime!

Alustasime folki The Angusega. Selline jumalik kooslus, et jäta kasvõi hingetõmbed ära. Pärast seda mõtlesime, et võiks seenele minna, aga parem tsillisime. Tillu sai veel Rommiga ka kokku, kellega vajusime Ugala välislavale. Oli tore. Siis mõtlesime, et võiks nurru hakata laskma, aga siiski tsillisime. Lõbus tuju oli juba sees, kooserdasime randa. Täiesti null - uni tuli ka. Aga me Tilluga ei tohtinud magama jääda, kuna siiski Ööülikool oli tulekul. "Mida teha, kui on keha?" Pool saali magas. Ei, jutt ei olnud igav - uni oli. "Mõtlesime, et lähme 00:00 seenele, a parem tsillime." Ja Mõru helistas vapra ja purjus häälega tundes kohe ära sms-i saatja. Pakkus, et lähme randa - aga ei, me sellised haritlased, et Ööülikool siiski möllas. Tagasitulles kaalusime oma variante - meid leidsid üles mingid kummalised poisid (Villi ja co), kes pakkusid kõike nalja. A me otsustasime, et tsillime homme. Välku ja müristama hakkas kah ning lõpuks tõmbasimegi kerra ära.
Ainult hommikul oli palav.
Aitäh, Mõrule, kes suutis ikka helistada ja üles äratada, väites - et tema pole magama veel jõudnudki.
Juhei, ja mis saab täna?

Üheksateistkümnes

"Ma olen väga hõivatud."
"Millega?"
"Elamisega."

Fuck yea!

Lost in Woods

Elu on seiklus ja delfiini-poiss oli meeldejääv!

Tegelikult: Elu on lill ja ükski lehm ei saa seda rikkuda.

What to wear

Sooviks, et minu ainukene mure elus oleks seista kapi ees ja valida, milline kleit selga panna - nagu väiksena. Kuid miks soovida, kui olen õnnestunud eladagi nii.

Dance when no ones looking,
Dance harder when they are
Dance to heal a wound,
Dance to heal a scar
Dance under the rain
Dance under the sun
And when you think you cant dance,
Just get outside and run
Dance to the sound of the leaves,
Dance to the song in your heart
Dance even tho you know...
That your world is falling apart.

Triinu3

Sest ma armastan seda tüdrukut tugevalt.

Kõigepealt rääkisime ennast tühjaks, võib-olla eelkõige mina, aga hea oli. Sõime ja jalutasime. Sõitsime trammiga või trolliga ja külastasime baltijaama ning saiakesi. Pärast seda ründasime my neighborhood-i tänavaid, et leida kaltsukaid = win. Leidsin vist maailma lahedama poe, mida hakkan nüüd külastama vist pea iga jumala päev. Olgu, mitte iga - aga peaaegu! Tutvustasin veel Trintsule oma kodu ning saatsingi ta siis bussi peale, tutvudes veel ise oma tänavatega.

Parimast parim oli siiski raekojaplatsis, kuhu jõudes tuli täielik torm ning kus me koos eritirõõmsate turistidega varju otsisime. Pärast otsustasin, et näitan tüdrukule ka oma kooli ära. Seegi sai tehtud + kõndisime tänavatel pahkluudeni (või pisut üle) vees, ise lauldes ja rahutundes.

Tervitused ka poistele, kes otsustasid "Barbie Girl-i" laulda.

Armastus sinu pihta, mu kallis uus kodulinn ning Triin!

Bubbly

I've been awake for a while now
you got me feeling like a child now.
'Cause every time i see your bubbly face
i get the tingles in a silly place...

What about me?

The city is sleeping, but I'm still awake.
I'm dreaming, I'm thinking what happened today - is it right?

Tõstame toosti

mälestuste terviseks

matemaatika ka

ja lähme sellepuhul autot pesema.

Puhas leht

puhas maa

ei
ma ei alusta uuel õppeaastal
või aastal 2011

alustan kohe praegu

valetan
blogi on uus siiski sügisest
tunnen häbi
aga praegu on suvi

fearless

dreaming with a broken heart

john mayer.

I like to bite my nails and play the air guitar. I like to keep my suitcase packed cause I'm going far. I think you're nice but I don't wanna waste my time. I may seem crazy but I'm just fine.
I do what I do, I like what I like - and maybe that's you. But it's a temporary life...
Live and see...
I'm ready. Here I go!

Et siis... Eile õhtul olime Tillu juures, kui sain kõne. Läksime jalgpalli vaatama ja seltskonnaga tutvuma: Kevin, Sander, Hans ja Uku. Siil, kõndimine, Liisa, eesti keel, vene keel, saksamaa, uruguay, pokker, ja palju muud.

Ning kõige parem oli magama jääda vaatega, kuidas Tillu msnis istub, ise särab ja naeratus on kõrvuni!

Fun!

Triin2 + Tõnis

Eile sai Triinuga kolm korda tõraveres vett nauditud, naerdud, lauldud, tsillitud. Teisel korral õhtul tulid Tillu ja Matu ka - olen sõnatu, et te mul olete!

Öösel otsustasime ka ühe ujumistiiru teha. Mõnus-mõnus-mõnus...

Seisime teiselpool kallast vees ja mu peas käis vaid üks mõte: "Ei taha veel minna..."

Triin + Tillu + Matu = mul on hea tuju!

Ning täna lendasime verkusse Kristi ja Mihkliga. Ning seal oli juba kamp kohal. PALJU ÕNNE, KALLIS TÕNIS! ning sai palju naerdud ja ujutud ja naerdud ja nutetud ja naerdud ja ujutud.

Eks õhtu on veel ees, vaatame, mis edasi juhtub...

Krister

Fun-fun-fun. Tegelikult oli täpselt selline päev, kus tahaks, et aeg peatuks. Täpselt

Veidrad poisid tiigis, ujumine, kõrge pukk, peakad, laibad, märjad püksid, muffinid, vihm, äike, kitarr, rääkimine, arutlemine, küünlaga mängimine, piltide üle naermine, palavus.

Kulla poiss, sa oled mul nii hea. Ja ma lihtsalt ei taha, et see jääks meie viimaseks. Vähemalt ükskord veel!

Love-love-love

Siin on hea

Turvaline on. Vihm ja oma tuba ja vaikus ja üksildus ja roosa taevas ning värskuse lõhn. Kõik viitab sellele, et on suvi. Siin on suvi. Lõuna-Eestis on suvi. Tõraveres on suvi. Kodus on suvi.

Varsti on koduvahetus, kuid loodetavasti on ka seal suvi.

Sest suvel pole piire.

A-N-U

Sest me alustasime päeva jalgrattaga, mis oleks meid kraavi viinud. Ning töömeeste ja pealtvaatajatega. Traktori ja pildistamisega. Jätkasime naeruga ja Anu hullumisega. Söömine ja naermine. Feilid ning siis ujumine. Kõhulihüppamine ja loivamine. Naermine.

Hea on, hea on Tõrtsus!

Triin

mu suur armastus!

Unistamine, söömine, Tartuga taaskohtumine, maasikad, herned, rand, ujumine, kisamine, paksude poiste vaatamine, rääkimine, nautimine, naermine, naermine, naermine, loll, ära muretse, triinu vaikuse õppetund, võõras naine.

Ma ei suuda seda päeva kirjeldada.

Love-love-love you!!

+ Tõnis ja õhtune ujumine. + Tõravere pande!

Parim nädal

Ma olen sõnatu. Nii suurt edu ma ei ootanud.

Ja hetkel on tunne, kus aeg võiks peatuda. Stabiilselt edasi minna. Jääda vahepealseks, avastamata ning samas siiski leida.

Ning tantsupidu (ehk võimlemispidu) oli taas vapustav! Eestlased, taanlased, soomlased ning metsikus koguses välisriikide publikut, Tanel Padar & the Sun + külalised. Üks üleloomulikult võimas tunne.

Aitäh, Märt Agu ja pea 5000 tantsijat!

Järgnev aasta ei erine teisest - sest minu valikus on Tantsuakadeemia!

Take it slow

Süüdi olen mina. Kes siis veel? Tema? Ei. Ainult mina. Ja mu loll põlvede nõrkus. Häbenen.

Mu imeline päev

alates 00:00 saabumisest.

Naerdes magama, hommikukõne, feilide meeldetuletamine, proovi hiljaks jäämine, pargis magamine, võõralt roosi saamine, söömine, tantsimine, naermine, juhtide üle virisemine, oskari nägemine, johanna nägemine, koju jõudmine.

Hell yeah, olen väsinud, aga siiski on hea olla.

Boy

we're going round and round!

Käärikul

Sest mulle meeldis teiega, mu tulevased!

Ning nüüd pakin kohvrit tantsupeo jaoks... või peaks juba tasapisi asju Tallinna sättima - jah.

Öö-öö

Mu armas-tore-siiski-parim-sõber-onju oli täna öösel mu meelelahutajaks. Ja muidugi tantsimine ja venitused ka.

Ja siis ma rääkisin kõik oma tulevikuplaanid paarile inimesele ära. Ma ei saa salata, ma täitsa loodaksin, et nemad oleksid ka mu tulevikust osa.

Tantsupalavik

Tantsin piiritult ja mõtlematult. Ainus, mis mind vabastab.

Ma ei mahu enam enda piiridesse. Enda tantsu aeda. Ma tulen sealt välja. Ma üllatan end. Ja armun sellesse uuesti. Tugevamalt. Pühandatumalt.

Contemporary.

Skandinaavia

Nädalake eemal.

Sõnatu!

Kaisa. Ennem olid röövik puu all, nüüd oled liblikas, kes puu ladvakõrgustes lendab. Sa oled suur, lähed kaugele, teise kooli. Mina olen veel väike ning jään siia, ja kui ehk veab, siis tulen sulle kunagi veel järgi. Meie vaheline kaugus venib nüüd 6’st kilomeetrist 200ni.

Mul on kahju, et alles nüüd hästi läbi hakkasime saama, kuid samas hea meel, et mulle nii ruttu südamesse pugesid. Sa oled sõnaotsesesmõttes SUPER. Sinu puhul võin tõesti öelda, et sõnu su kohta on väga raske öelda/leida. Oled ülim. Ma olen sinult palju õppinud ja teada saanud. Kui sind poleks, ei oleks ma selline nagu praegu. Sellessuhtes, et näha sind ja sinu edu .. see nakatab. Sind nähes kohe tekib tahtmine ja vajadus saada paremaks, püüelda ja üritada parimat. Sind teevad õnnelikuks lihtsad asjad, sa ei vaja päikest, kuud, tähti.. või et kogu maailmat enda käte vahele. Sa oled lihtne, kuid samas ka nii eriline. Sa ei pea olema võlts, nagu paljud, et kõik sind armastaksid. Sa lihtsalt oledki armastusväärne. Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest.

Oled olnud mulle väga tähtis osa elu kulgemisel, oled osake mu südamest, minust. Ma olen saanud sinust jõudu, energiat, tahtmist, postiivsust, tarkust. Ma võin olla sulle vaid üks järjekordne väike sõber, kuid see, kes sina mulle oled .. seda ei anna kirjeldada. Ma kirjutan seda teksti praegu pisarais, sest tean, et kui sa Tallinnasse lähed, ei pruugi me enam suhelda. Võib-olla sa unustad mu, ja me ei suhtle enam. Kuid võib-olla jääd mind mäletama, nagu mina sind jään. Sa tõid minu ellu päikese, rõõmu, naeru, mida ma kauaaega tundnud polnud. Kuidas on olla tundega, et oled kellegi elu muutnud? Suudsid muuta minu elu, suudad muuta ka maailma, kui soovid. Sul on suur hing ja süda. Sa suudad elus läbi lüüa oma positiivsuse ja olekuga, ma usun sinusse kallis. Ma olen küll kurb, et ära lähed, aga ma soovin sulle südamest edu ja läbilöömist! Loodan, et sul läheb seal kõik hästi ja et sa saavutad selle, millest unistad. Loodetavasti kuulen sinust juba telekas ja igalpool mujal meedias. Kuid sa püsid ka ilma selleta mu mõtetes.

Aitäh sulle, et näitasid mulle mida tähendab sõprus, headus, positiivsus. Ja kõige suurem aitäh selle eest, et mu Sõber olid. . Ma loodan, et sinna minnes sa mind ei unusta ja et me suhtleme veel.. Sest sind on raske unustada! Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! - Sina oled minu maailm. Sinust erakordsemat ei suudaks ma mitte kunagi leida. Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. TUULT TIIBADESSE, MU KALLIS LIBLIKASja ma südamest loodan, et su elu ja unistused lähevad korda. Minu üks unistus on juba täitunud – sind tunda ja tunda, mida sõprus ja sõbraks olemine tähendab.

Armastan ja jään sind alati armastama, mu südame printsess.

Ma olen sõnatu... Inimene, kes kindlasti jääb südamesse! Kirjeldamatu!