The Holiday

Ja ma olen täpselt nagu sealt filmist, see hull töönarkomaan, kes ei suutnud nautida oma õnne ega ei valanud ühtegi pisarat.
Ma ei saa nautida kunagi seda, mis on nii hea - sest alati tuleb midagi vahele... või ma lihtsalt ei oska nautida.

Ning siis, kui ma sooviksin end tühjaks nutta, lootes, et hakkab kergem - minu seest ei tule tilkagi.

Ja siis ta kohtab meest, kes on ülihea jutukaaslane. Ja siis nad magavad koos. Ja siis nad lepivad, et see oli vale. Samas nad mõlemad tahaks seda. Ja siis nad magavad veel koos. Aga nad ikkagi on sõbrad. Ja nii see läheb - ja igakord, kui ma seda filmi vaatan, miski minu sees ütleb - "nii ju peakski olema, koos, õnnelikult, aga mitte eluhinnaga."

Ma loodan vist liiga palju, et teine inimene tahab ka seda nii. Aga miks mitte, just olla koos. Aga samas sõltumatud. Koos, aga sõbrad. Koos, aga salaja. Koos, aga salaja - kui ma väitsin vahel, et mulle aitab actionist, siis ma valetasin.

Mis saab siis, kui ma tahan inimesega koos olla? Lihtsalt niisama, mitte mõelda tulevikult ega minevikule. Lihtsalt koos olla. Amanda leiaks, et nii on kõige parem olla õnnelik. Ja mina tahaks seda. Kui oleks, kes mulle seda pakuks. Ma ei tahaks arutada temaga tulevikku või tülitseda. Ma ei tahaks põdeda sellepärast, mis eile õhtul juhtus. Ma ei tahaks vältida ta pilke. Ma tahaks salaja suudelda teda nurgataga. Ma tahaks vaadata temaga võib-olla sõnagi lausumata filmi. Ma tahaks elada kohati kahte elu. Ma tahaks olla mina, see kes ma olin - ja "mina," see, kes ma olen nüüd. Ma tahaks pakkuda talle seda, mida ta soovib. Vahet ei oleks, mida teised arvaks. Vahet ei oleks, mis saaks edasi. Lihtsalt koos. Pühendatult? Ei, mitte surmani. Lihtsalt nii, et oleksime koos. Et ta teaks seda ja arvestaks sellega.

Läbi aegade olen ma leidnud ühe kindla fakti: "Ma annan endast parima." Ainult inimene peab ütlema, kuidas ta asja soovib. Mul on elu lõpuni aega elada enda reeglitega, aga olles - siis ma peaksin vastama ka tema ootustele.

Ta soovib väga tõsist? Olgu, seda ta ei saa. Ta soovib olla koos? Seda ta saab. Ta soovib, et ma veedaksin temaga iga sekundi koos? Olgu, seda ta ei saa. Ta soovib, et kõik oleks sujuv? Seda ta saab. Seega on vaja rääkida. Mitte tõsiselt. (Iroonia, vahel ka seda vaja) Aga nendest asjadest on vaja rääkida, et teada saada - keda teine inimene enda kõrvale kujutab. Mis on tema ootused täiusliku partneri juures?