Tuesday, June 29, 2010

Boy

we're going round and round!

Monday, June 28, 2010

Käärikul

Sest mulle meeldis teiega, mu tulevased!

Ning nüüd pakin kohvrit tantsupeo jaoks... või peaks juba tasapisi asju Tallinna sättima - jah.

Öö-öö

Mu armas-tore-siiski-parim-sõber-onju oli täna öösel mu meelelahutajaks. Ja muidugi tantsimine ja venitused ka.

Ja siis ma rääkisin kõik oma tulevikuplaanid paarile inimesele ära. Ma ei saa salata, ma täitsa loodaksin, et nemad oleksid ka mu tulevikust osa.

Tantsupalavik

Tantsin piiritult ja mõtlematult. Ainus, mis mind vabastab.
Ma ei mahu enam enda piiridesse. Enda tantsu aeda. Ma tulen sealt välja. Ma üllatan end. Ja armun sellesse uuesti. Tugevamalt. Pühandatumalt.


Contemporary.

Sunday, June 20, 2010

Friday, June 18, 2010

Sõnatu!

Kaisa. Ennem olid röövik puu all, nüüd oled liblikas, kes puu ladvakõrgustes lendab. Sa oled suur, lähed kaugele, teise kooli. Mina olen veel väike ning jään siia, ja kui ehk veab, siis tulen sulle kunagi veel järgi. Meie vaheline kaugus venib nüüd 6’st kilomeetrist 200ni.

Mul on kahju, et alles nüüd hästi läbi hakkasime saama, kuid samas hea meel, et mulle nii ruttu südamesse pugesid. Sa oled sõnaotsesesmõttes SUPER. Sinu puhul võin tõesti öelda, et sõnu su kohta on väga raske öelda/leida. Oled ülim. Ma olen sinult palju õppinud ja teada saanud. Kui sind poleks, ei oleks ma selline nagu praegu. Sellessuhtes, et näha sind ja sinu edu .. see nakatab. Sind nähes kohe tekib tahtmine ja vajadus saada paremaks, püüelda ja üritada parimat. Sind teevad õnnelikuks lihtsad asjad, sa ei vaja päikest, kuud, tähti.. või et kogu maailmat enda käte vahele. Sa oled lihtne, kuid samas ka nii eriline. Sa ei pea olema võlts, nagu paljud, et kõik sind armastaksid. Sa lihtsalt oledki armastusväärne. Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest.

Oled olnud mulle väga tähtis osa elu kulgemisel, oled osake mu südamest, minust. Ma olen saanud sinust jõudu, energiat, tahtmist, postiivsust, tarkust. Ma võin olla sulle vaid üks järjekordne väike sõber, kuid see, kes sina mulle oled .. seda ei anna kirjeldada. Ma kirjutan seda teksti praegu pisarais, sest tean, et kui sa Tallinnasse lähed, ei pruugi me enam suhelda. Võib-olla sa unustad mu, ja me ei suhtle enam. Kuid võib-olla jääd mind mäletama, nagu mina sind jään. Sa tõid minu ellu päikese, rõõmu, naeru, mida ma kauaaega tundnud polnud. Kuidas on olla tundega, et oled kellegi elu muutnud? Suudsid muuta minu elu, suudad muuta ka maailma, kui soovid. Sul on suur hing ja süda. Sa suudad elus läbi lüüa oma positiivsuse ja olekuga, ma usun sinusse kallis. Ma olen küll kurb, et ära lähed, aga ma soovin sulle südamest edu ja läbilöömist! Loodan, et sul läheb seal kõik hästi ja et sa saavutad selle, millest unistad. Loodetavasti kuulen sinust juba telekas ja igalpool mujal meedias. Kuid sa püsid ka ilma selleta mu mõtetes.

Aitäh sulle, et näitasid mulle mida tähendab sõprus, headus, positiivsus. Ja kõige suurem aitäh selle eest, et mu Sõber olid. . Ma loodan, et sinna minnes sa mind ei unusta ja et me suhtleme veel.. Sest sind on raske unustada! Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! - Sina oled minu maailm. Sinust erakordsemat ei suudaks ma mitte kunagi leida. Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. TUULT TIIBADESSE, MU KALLIS LIBLIKASja ma südamest loodan, et su elu ja unistused lähevad korda. Minu üks unistus on juba täitunud – sind tunda ja tunda, mida sõprus ja sõbraks olemine tähendab.

Armastan ja jään sind alati armastama, mu südame printsess.


Ma olen sõnatu... Inimene, kes kindlasti jääb südamesse! Kirjeldamatu!

Minu viimane päev

Minu viimane päev teiega, kallis klassikaaslased. Üheksa aastat olid imelised. Kellega rohkem, kellega vähem. Parim aeg!

Ja kuidas öeldigi: "Hüvasti ei ole raske öelda. Valus on siis, kui on teada, et sellele ei järgne tervitus."

Ma valgun tuhandeks tükiks.

Hüvasti!

Hello-goodbye

NPK - hüvasti!
VHK - tere tulemast!

Thursday, June 17, 2010

Free Fallin

Mu hing ja mu süda. Mu keha ja mu meel. Mu kõik. Mu mina. Minu.

Tuesday, June 15, 2010

Sunday, June 13, 2010

Saturday, June 12, 2010

Öö pärast mata eksamit

Naer, šokolaadi maasikad, naer, tõehetked, naer, ujumine, naer, rolleriga peaaegu tiiki sõitmine, naer, sääsed, naer.

Vägaaa mõnus. Täiuslik suvepäev. Või öö. Isegi siis, kui selleks ei olnud vastavad ilmastikutingimused.

Friday, June 11, 2010

Monday, June 7, 2010

Mida varem

ma siit minema saan, seda parem-parem-parem.

Sunday, June 6, 2010

Ei!

Mul ei ole ta vastu crushi! Lihtsalt on naljakas.

Saturday, June 5, 2010

Enne eksamit ma ei maga

Tuleb nii välja. Kell 10:00 peaksin hakkama eesti keele eksamit sooritama, aga see ei mahu mu mõtetesse.
Lõpetasin just raamatu lugemise, mille lõpus valasin ma krokodillipisaraid. Mitte raamatu pärast, vaid viimase lause pärast: "Mälestus temast, oma parimast sõbrast, kannan ma aga igavesti endaga kaasas." Pärast selle lause lugemist asetasin ma raamatu käest, tõusin istukile ja haarasin ühe pildi oma seinalt. Ma võtsin selle kätte ja tundsin, kuidas ma murdun. Kleepisin selle tagasi seinale ja võtsin järgmise. Ma hakkasin nutma. Hakkasin lausa nutma nii, nagu tegin seda viimati... ma ei mäletagi. Pisaraid, mis sisaldasid nii palju mälestusi ja nii palju... nii palju reaalset valu. Ma vaatasin teda seal pildil koos endaga... Kui öeldakse, et kõigile antakse teine võimalus, siis mulle mitte. Ma igatsen teda, aga... isegi kui ta on praegu minuga, jah, isegi siis ma igatsen teda. Ja isegi, kui ma tahaks oma igatsust leevendada - siis ma ei oska temaga rääkida.
See ei ole hinge valu. See on kui füüsiline valu, mida ma koguaeg üksi olles läbi elaksin.

Viimasel ajal ma ei räägi enam kellelegi. Ei räägi kellegagi. "Nendest" asjadest.

Friday, June 4, 2010