Roks

Täna Vabaõhumuuseumi! Humanitaari rühmaga: humanitaar, muusika ja teater.

Oli tore... oli. Või õigemini... huvitav ka ei olnud. Naljakas oli. Mul on ikka palju kartuseid. Fearless or what... Nii küll ei lähe!

Maskotid teevad neile ka nalja. Mulle väga mitte. Aga üldjoontes on super! Hiinakas istusime suure kambaga ning nautisin olukorda.

Pärast Sandriga meeleheitlik Roksi otsimine ja kõik koos kesklinna istuma. Mis see oli - evil-puppy-eyes. No aitäh! Lusikanaine, eksimine, pilgud ja segased mõtted.

Moderni käisin ka tantsimas! Hea oli... teistsugune, aga hea. Kuidas see lause oligi: "Kunagi ei ole head või halba... on teistsugune."

Ja muidugi ma mõtlen, kas see hakkab iga postituse lõpus olema, see, kuidas igatsen ma kodu-rahvast. Võib-olla hakkabki. Mul ei ole selle vastu midagi, loodan, et ka neil pole. Südamed ja kallistused ja seebimullid teile sinna!

"Vahel on nii, et saatus tahaks, et me oleks koos. Aga meie ei taha... Kuid vahel on nii, et saatus lahutab meid jäädavalt, kuid meie jääme ikka kokku. Kuidas on need lood meiega? "

Kristerit igatsen ka!

On lollus ja naiivsus see
kui miski on mu südames.
Millest rääkida nüüd ka ei saa
ning midagi selle heaks teha ei saa ka.

Öeldakse ajalugu korub...