Monday, June 27, 2011

Tantsupeo esimene proov

you can by what others say about him.
-
Audrey Hepburn

Üliväsinud ja aga rõõmsat energiat täis. Samas sai ka palju sõimeldud ja soov rusikaid vehkida. Lõpetuseks palju naeru, kallistusi ja minu armsaid linnukesi, kelle seltsis ma saan olla õnnelikum kui kusagil mujal. Ma nii igatsesin neid. Ja nüüd nad on siin. Hoian neist kinni vist elu lõpuni!

Minu poole oma käed nüüd siruta.

Või ära siruta. Sest ma tahan magada.
Helista homme, ma siis jõuan vastu sirutada.
Ma loodan.
Siiralt.

Friday, June 24, 2011

Ootan sind täna enda unenäos

Ootan sind, raske hoida ennast vaos.
Nii palju sinus on head.
Ootan sind isegi kui oled siin.
Ootan sind, ümbert kinni haarates
mu südame sa ära viid.
- Kerli Puusepp

Liam nodded. "From where I'm standing, it's like you're a character in a novel, and you're not sure you like the plot. In fact, sometimes you hate the plot. But there's nothing you can do about it, because you're not writing it."
Did the guy have to be so smart about everything? About her?

Nii palju sõitnud ja kõndinud ja törisenud ja
veel rohkem raamatu lugenud.
Tahaks kolmeks kuuks unne vajuda.
Nägemist!

Thursday, June 23, 2011

"Väike tüdruk suures lossis"

Ta kujutles, kuidas värav tema pilgu all avaneb ja ilmub Dora. Ta neelatas sülge, tema silmad tõmbusid uduseks. Dora veetles teda kõvasti. Talle meeldisid Dora pruunid juuksed ja tüdruku valge nägu. Tegelikult polnud juuksed ja tema nägu sugugi selleks põhjuseks, miks ta Dora järele igatses. Tüdruku välimus oleks võinud hoopis teistsugune olla. Kui ta Dorale mõtles, ei suutnud ta meelde tuletada, kuidas tüdruk välja näeb. Iga kord, kui ta teda ootamatult kusagil nägi, liigutas end tema rinnas varjul olev lind. Nõnda tundis ta. Lind lendas talle kurku, ta pistis jooksma ja karjuma, ta oli rõõmu pärast täesti segane.


Tuesday, June 21, 2011

Who said nights were for sleep?

Milline sõnuseletamatu rahu. Mälestused ei aja enam hirmu peale. Meenutused ei too enam tagasi pisaraid. Tunded puuduvad. Hämmastavalt vaikne on. Nagu ei tunnekski enam midagi. Justkui ei oskakski enam igatseda. Ning kas see on halb? Võib-olla isegi mitte. Pigem tunnen sügavat rõõmu, et enam ei hooli; et suudan selle kõik selja taha jätta; et minu jaoks on see jäädavalt möödas. Milline kummastav ning sõnuseletamatu rahu mind valdab.


Sunday, June 19, 2011

Sunday morning rain is falling...

I know,

I know...

he's not gonna fall for me,

but I still like him anyway.

Friday, June 17, 2011

What happened to romance?

Sappy, soppy longhand love letters...

Ei hooli. Mina usun kindlameelselt sellesse imalasse ja läägesse tundesse. Ma usun, et see on päris. Need laused ja tunded, pilgud ja suhkrused liblikad. See väga magus ja liiga muinasjutuline elu on olemas. Ütle mulle naiivne, sinisilmne, võib-olla isegi rumal. Ma tean, et see tunne on midagi kirjeldamatut. Ma tean, et see ei pruugi juhtuda üleöö. Samas ma tean, et ma ei tea veel sellest midagi - seega pole kuskil kirjas, et see võib mind üllatada juba homme, kui silmad avan. Aga ma siiralt usun sellesse.
Aga kui sina sellese ei usu... Millesse sul üldse siis veel uskuda on?


Friday, June 10, 2011

Parim esimene selle suve öö

Kell on hetkel 6:34 ja ma pole veel magama jõudnud.
Alustame vabalavaga ja lõpetame varahommikuse vestlusega stroomirannas. Vahepeale jääb veel palju nalja, tantsu, head tuju, veel nalja, võõraid nägusid ja avastatuid unistusi.
Epic selle suve esimene öö. Hea avapauk kolmeks kuuks!
I love my life!


Sunday, June 5, 2011

Miks mu maailm keerleb nii kaunilt?

Miks mu maailm keerleb nii kaunilt? Ma tahaksin armuda. Ja armastada. Võib-olla ainult armuda. Kõik keerleb. Päris reaalselt. Ma ei maga, aga ka ei valeta. Nii kaunilt. Pole ühtegi muremõtet peas. Vaid soov leida kedagi, kes leiaks mind. Kes vaataks mind teistmoodi. Kes kaitseks mind. Kõige rohkem, keda saaksin ma usaldada. Võiksin rannas kerra tõmmata. Keegi ei ütleks halvasti. Ütleks kaunilt. Nagu mu maailm praegu. Mu targad sõbrad kõnelevad ajaloost. Suurtest meestest, kes on võimsad. Neid armastati. Neid jumaldati. Nendest räägiti ka siis, kui neid ei olnud enam olemas. Ka mina sooviksin seda. Sooviksin, et keegi räägiks minust, kui olen eemal, kui olen ära. Räägiks. Kaunilt. Kaunimalt isegi, kui mu maailm keerleb. Miks mu maailm keerleb nii kaunilt? Kas see on õnneotsing või armumisotsing? Või on see maailm? Ma tahaks sind. Ma tahaks sind lasta mu kaunisse maailma. Keerlevasse maailma. Huvitav. Nii kaunis oled. Jah! Palun, kas sa tuleksid minuga randa ja naudiksid seda kaunilt keerlevat maailma?