Wednesday, January 22, 2014

Kohvik

Ka mina tulen ükspäev kohvikusse jaanuarikuu päeval, kui kraadiklaas näitab -15. Ja istun maha. Oma karvane müts peas ja punased huuled ees. Ja naeratan vahel ning naudin iseenda seltskonda. Ainus asi, mille ma ostan on šokolaadijäätis. Ja siis ma söön seda ning vaatlen inimesi. Ja loodan, et ka keegi mind nii vaatleks, nagu mina seda vanaprouat praegu.
Ja eemal istuv, ristsõnu lahendav vanem härrasmees oma sooja kohviga tundub nautivat väga seda ilma. Või oma mõtteid. Kuna oma pilku ta aknast ära ei saa.
Ja nad on teineteise poole selgadega. Aga kui nad vaid teaks, et võib-olla ümberpöörates ootaks neid meeldiv jutuajamine või sõbralik noogutus. Võib-olla ootaks neid üks kena sõprus või pilguvahetus. Kuid võib-olla ootaks neid lihtsalt teadmine, et nad ei ole üksi, kes suudavad nautida elu lihtsaid hetki.

Ma tahaksin neid kallistada.
Ja tänada neid,
et nad tuletasid mulle meelde, kuidas elu koosneb väikestest võludest.

No comments: