Saturday, June 4, 2016

Meeletult ausam. Õrnem. Tõelisem.

On möödas peaegu aasta, kui ma kirjutasin #auskaisa2015 peatüki. On möödas aasta sellest kui arvasin, et nüüd olen aus. On möödas aasta ning lõpuks ma olen selle saavutanud.

Ma olen lõpuks saavutanud vabaduse - olla aus iseendaga ning vaadata, mida see muudab minu ümber. Huvitav on jälgida, kes kuulab ja leiab selles austust... ning keda see hirmutab. Kes leiab, et inimesed ei ole ikka ausad ning kes sellega näitavad, kui vähe nad suudavad üleüldse usaldada.
Mul võttis tegelikult, väga täpselt aasta, et siia jõuda.
Et olla aus.
Olla haavatav.
Olla inimene.
Kõige tormilisem aeg on möödas ning ma olen inimene. Täpselt nii nagu iga teine mu kõrval seisja.

Olla aus iseendaga ning keskendumine endale viis mu tee tagasi nende juurde, kes mind vajavad - ma saan taas aidata. Ma saan olla olemas, nii füüsiliselt kui vaimselt, oma lähedaste jaoks (mitte alati, aga ma teen püüdlusi sinna poole), ma leian endas energiat, et aidata. Et olla olemas. Inimesena.
Mitte oodata, et heade asjadega tegemine tekitaks minus head tunnet. Vaid leida endas valik ja vabadus... Levitada headust nagu armastust, mitte lasta sel levida nagu kulutuli.

Ma imestasin selle jutu üle, mida #auskaisa2015 tekitas nendes ("kuidas sa oled nii isekas ja tahad vaid endale head?"), kellele jäi arusaamatuks - et anda teistele head pead ise ka seest õitsema. 
Teised ei vääri su halva energiaga abi, isekat abi, ebakindlat abi...



Nüüd...
Kõik on rohkem õrnem ning seetõttu ka meeletult ilusam.
Meeletult ausam.
Tõelisem.


No comments: