Tuesday, July 19, 2016

Tõravere

Hommik tuleb vaikusega, hommikuvalgusega ja hommikukohviga. Jätab endast jälje terveks päevaks - tuleb teadmisega. Võimalustega, suurte võimalustega, et meie parimad suudlused, tugevamad naerud ja soojemad päevad on veel ees. Tuletab meelde, et kukkumishirmust õudsam on hirm jätta ronimata. Hommik tuleb, igal päeval, võimaluseta elu vahele jätta.



Päikeseloojang peegeldab end kõrgetelt puulatvadelt ja mina eksin ära ilusse, mis mind ümbritseb. Ja tunnetesse, mis panevad mind igatsema käidud teid ja avastamata unelmaid. Mul on see kindlameelne  ja õrn pilk, mis mind valdas pea täpselt aasta tagasi siin samas. Ning peaaegu paar aastat tagasi kaugel eemal. See on rahulolu, mida toidavad mu ideed, lootus ning eelkõige mina ise. See on rahulolu, et homme on veel parem kui täna - ülekoormatuna tunnetest - ma naudin igat sekundit selles atmosfääris.

o o o o o

Ma tahan, et meie majal ei oleks katust ja pilved saaksid sisse tulla... ja meid nendesse matta.

No comments: