Ma ei taha uinuda, sest soovin mäletada kõike. Pool aastat tõi rohkem kui oleksin osanud ma arvata - tõi mulle midagi, mida ei osanud ette näha. Kedagi, keda ma ei osanud vaadata.
Ma tahan uinuda, et saaksin panna silmad kinni uues kohas. Mäletada midagi uut. Hoida midagi uut. Ärgata hommikuti natukenegi uutest unenägudest.
Kuid kõik, mis oli siin tuleb kaasa - välja arvatud need seinad ja jutud; need marrastused ja avatud avastused; need unetud ööd ja kohvitopsid. Kõik tuleb kaasa - välja arvatud see mina, kes oli siin. Ja ometi ma tulen kaasa... aga tükike teise minana.
o o o o
Magamatus pööras hommiku raskemaks ning lahkumise kergemaks.
Värisen kas vähesest unest, kohvist või ärevusest. Või kõigest kolmest.
Sügis paitab ilma ja hommikuõhku ning mu meeled on valmis postiindeksit vahetama.
No comments:
Post a Comment